Hambas asuv juurekanal on kitsas käik, kus paiknevad hamba närvid, vere- ja lümfisooned. Sõltuvalt juurte arvust võib hambal olla 1 kuni 4 kanalit (tarkusehammastel ka rohkem, seepärast nendel üldjuhul juureravi ei tehta, vaid eemaldatakse hammas). Hammast katab pealt email, järgmine kiht on dentiin ja siis on pulp, kust juurekanal algab. See tähendab, et närvid ja veresooned asuvad pulbis juba hambakrooni osas, ehk siis selles hamba osas, mis on igemepiirist kõrgemal. Seetõttu ulatuvad sügavamad kaariesekolded ehk hambaaugud sageli pulbini ehk närvini, tekib põletikuline reaktsioon ja hammas hakkab valutama. Hambaarstil tuleb teostada juureravi – hambanärv suretada, kanalid puhastada, hermeetiliselt täita ja lõpuks hammas ka plombeerida. See eeldab tavaliselt mitut visiiti, kus vahevisiitidel asetatakse hambasse erinevaid ravimeid ja ajutine täidis.
Mõnikord võib hammas ka ise nö. „ära surra“, hambajuure alla lõualuus tekib põletikukolle, mis aja jooksul suureneb ja luu hävineb selles piirkonnas. Tekib krooniline põletik, mis võib ühel hetkel ägeneda - tekib valu, turse, võib tekkida ka mädavoolus hambast läbi igeme juuretipu kohal. Sel juhul on sageli vajalik ka ravi antibiootikumidega, sest lokaalsed ravimid hambas ei pruugi anda kiiresti head tulemust – valu möödumist, turse alanemist ja mädavooluse katkemist.
Juureravi eesmärgiks on infitseerunud juurekanalite puhastamine, põletikukolde ravimine lõualuus ja lõpuks kanalite tihe sulgemine, et takistada uute bakterite juurdepääsu juurekanalitesse. Ravi õnnestumist saab hinnata alles aasta pärast ravi lõppu. Hambaarst püüab teha parima, et põletik saaks ravitud, ei korduks ja hammas säiliks. Ravi õnnestumist mõjutab väga palju ka patsiendi koostöö, suuhügieen ja organismi üldine tervislik seisund.